Eelmine riigikogu soovis hoiu-laenühistute seadust karmimaks muuta, kuid pani selle mõtte pausile. Tallinna hoiu-laenühistu juht Annely Ojametsa ja Tartu hoiu-laenuühistu juhataja Andro Roosi sõnutsi pole aga valitsust juhtiv erakond hoiu-laenühistute kontrolli plaani maha matnud.

Riik ei teinud seda, mida seadus ette näeb – rahapesubüroo ei kontrollinud neid kahte hoiu-laenuühistut.

Andro Roos

„Viimasel paaril aastal on kahjuks meil paar tõrvatilka potti sattunud. Ja kõik ühistud kannatavad selle tõttu,“ rääkis Annely Ojamets. Ta on nõus, et ühistute seadused võiks üle vaadata, kuna muidu on võimalik, et tekivad teatud grupeeringud ja petavad inimesi „Praegune paber aga hävitab ühistud Eesti vabariigist,“ teatas ta riigi plaanide kohta.

Andro Roos peab aga praeguseid seadusi piisavaks ja pani vastutuse riigi õlule. „Riik ei teinud seda, mida seadus ette näeb – rahapesubüroo ei kontrollinud neid kahte hoiu-laenuühistut.“

„Nõustun selles osas Andro Roosiga,“ ütles Ojamets. „Isegi kui riigile tulevad vihjed, et kusagil toimub midagi kahtlast, siis neid ei kontrollita,“ lisas ta.

Ühistud siiski populaarsed

Ojametsa sõnul on kõigest hoolimata ühistutel Eestis tulevikku. Selles mängib suurt rolli ka hoiu-laenuühistute enesekontroll. „Tänasel päeval tuleb meil pingutada, et meie tegevus oleks läbipaistev, riskivaba, toimiv, aus. Meie ühistu on lõpetanud kõikvõimalikud väiksemagi riskiga teenused, näiteks palga tagatisel tarbimislaenu pakkumise.“

Tallinna hoiu-laenuühistu liikmete arv on viimase paari kuuga mitmesaja inimese võrra kasvanud. Selle juures on tähtsat rolli mänginud mitmesugused kampaaniad.

Andro Roos teatas aga lennukalt, et kümne aasta pärast võiks Tartu hoiu-laenuühistu liikmete arv olla sajakordne - praeguse 4000 asemel 400 000.

„Pangad on võõrnähtused, sest neil on vähe omanikke. Raha tilgub ühe või kahe inimese taskusse. Ühistud kuuluvad oma tuhandetele ja kümnetele tuhandetele liikmetele,“ rääkis ta, miks hoiu-laenuühistuid tema arvates pankadele eelistada.