„Lähemal vaatlusel selgus, et ATV-de rajad on sisse sõidetud ka Pakri maastikukaitsealale jäävatele metsamaadele. Tiheda sõitmise tagajärjel on alale tekitatud tugevad ja pikaajalist taastumist nõudvad jäljed. Pakri maastikukaitseala kaitse-eeskirja kohaselt on kaitsealal lubatud sõidukiga ja maastikusõidukiga sõita teedel, jalgrattaga ka radadel. Maastikukaitseala metsamaadel ning ranna piiranguvööndis ATV safarite korraldamine ei ole kindlasti seal lubatud. See, kas lisaks piiranguvööndis väljaspool teid sõitmisele sõitsid kohapeal kindlaks tehtud isikud ka maastikukaitsealal, selgub menetluse käigus,“ selgitas Lehtorg.

Looduskaitseseadused

Väljaspool teed sõitmisega rikuti looduskaitseseaduse § 37 lg 3 p 6 nõuet, mille kohaselt on ranna piiranguvööndis keelatud sõita mootorsõidukiga väljaspool selleks määratud teid ja keelatud sõita maastikusõidukiga. Keskkonnaamet algatas juhtumi täpsemate asjaolude selgitamiseks safariteenust osutanud juriidilise isiku kohta väärteomenetluse.

Lehtorg lisas, et märkimisväärne on asjaolu, et Keskkonnaamet saatis ATV safarit korraldanud ettevõttele aasta tagasi märgukirja, milles juhtis tähelepanu, et nende osutatavad ATV safarid peavad olema seadustega kooskõlas. „Märgukirjas selgitasime, et vältida tuleb väljaspool teid safarite korraldamist. Ettevõttele selgitati, et sõidukiga väljaspool teid sõitmine on ebaseaduslik tegevus ning rikkumise tuvastamisel toob see endaga kaasa väärteomenetluse, mis sel korral juhtuski,“ lausus Lehtorg.

Kaitsealad ja nende piirid

Pinnast peab kaitsma ning kõige parem on mootorsõidukiga sõita seal, kus maaomanik või maavaldaja seda lubab ja loodus kahju ei kannata. Pinnas taastub aeglaselt ja kord juba sisse sõidetud rada hakkavad sageli kasutama ka teised, kuid see ei anna pinnasele võimalust taastuda.

Enne sõidu algust tasub uurida looduskaitse kaardirakendusest, kus asuvad kaitsealad ja nende piirid: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/looduskaitse.