Masu ajal said haiget väga paljude elualade esindajad, nüüd tabas mats ainult majutust, toitlustust ja meelelahutust. Aga kui masu ajal oli pea kõigil ühtviisi raske, siis kosu ajal tundub kaotajate jaoks elu üldise tarbimispeo taustal eriti ebaõiglane.

Selle kriisi suurim eripära on see, et paljude perede elatustase ei kahane, vaid kasvab. Kui leiva toovad lauale õpetaja või politseinik, ehitaja või kosmeetik, siis nende palk jookseb, aga pere kulud meelelahutusele on järsult vähenenud. Reisitakse palju vähem ning kinno või tantsupeole pole üldse võimalik minna.

Tõsi, nagu märgib Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja: „Teoreetiliselt ei tee selline säästmine inimesi õnnelikuks, sest heaolutunnet ei too raha, vaid need hüved, mida saab raha eest tarbida.”