Nipid 65-aastastele ja vanematele: kuidas targalt kulutada ja koguda

Väikest rahatagavara tasub hoida kodus, näiteks Eesti Pank soovitab ühel leibkonnal kodus hoida nädalane sularahavaru. Suuremaid summasid on turvalisem hoida pangakontol. Ent seejuures on tähtis jälgida ka arvelduskonto ja ülekannete teenustasusid, mis võivad halvimal juhul ulatuda mitmekümnete eurodeni aastas. Kodumaine Coop Pank on ainus pank Eestis, kes pakub juba alates 55-eluaastast tasuta arveldamist ning tasuta ostukindlustusega deebetkaarti, mis ühtlasi toimib ka Coopi kaupluste kliendikaardina – valides Rahnu paketi on tasuta nii makseid kui ka sularaha väljavõtmist Eestis ja Euroopas.

Kui panga- ja tarbimiskulud on kontrolli all, lihtsustab kogumist eraldi konto, mis ei ole seotud igapäevaselt kasutusel oleva pangakaardiga. Pangad pakuvad selleks eraldi kogumiskontosid, mille pealt saab teenida ka intresse – nii ei laiskle sinu raha niisama, vaid teenib arvestatavad lisatulu. Näiteks Coop Pangas saab avada kogumiseks Rahasahtli konto, millel olevale rahale maksab pank aastas 2% lisaks, kuid vajadusel on võimalik seal olev raha ka koheselt kasutusele võtta.

Kolmandik pensioniealistest teenib lisatulu hoiustamisega

Kui kogutud rahatagavara on juba suurem ja lähiajal pole plaanis seda kulutada, on mõistlik paigutada säästud tähtajalisele hoiusele veelgi suuremat lisatootlust teenima. Kahjuks näitab statistika, et paljud eestlased ei tegele pärast keskiga enam hoiustamisega, vaid hoiavad säästusid tavalisel pangakontol, kus raha väärtus ei kasva. Kõigist 66-aastastest ja vanematest Coop Panga klientidest on olemas tähtajaline hoius vaid kolmandikul.

Tähtajaline hoius on kõrgeima intressiga hoiuse tüüp, näiteks Coop Pangas kehtib tähtajalisele hoiusele praegu kuni 3,75% aastaintress. Kuigi tähtajaliste hoiuste intressid pole ammu nii kõrged olnud kui kahel viimasel aastal, siis ennustatakse, et peagi võivad intressid taas langema hakata. Sellepärast on mõistlik hoius avada pigem kohe kui hiljem. Kõik hoiused – nii nõudmiseni kui ka tähtajalised – on riiklikult tagatud kuni 100 000 euro ulatuses hoiustaja kohta igas krediidiasutuses. Paljud kasutavad tähtajalist hoiust raha hoidmiseks ja kasvatamiseks just seetõttu, et hoiustamise puhul puudub investeerimisrisk ja raha teenib fikseeritud tootlust.

Tasub aga tähele panna, et hoiustamist pakuvad lisaks pankadele ka hoiu-laenuühistud, mis reklaamivad end sageli kõrgema tootlikkusega ning lubavad pankadest kordades suuremaid intresse, ent tuleb arvestada, et need hoiused tagatisfondi seaduse alla ei kuulu ja hoiulaenuühistu tegevuse lõpetamisel on oht oma rahast ilma jääda.

Need, kes rahakogumist tähtsaks ei pea, sageli ülehindavad olemasolevate sissetulekute püsivust ja alahindavad oma eluiga. Statistilise keskmise järgi on tänasel 65-aastasel inimesel elada veel 18 aastat. See on pikk aeg, mille jooksul jõuab igaüks veel nii koguda kui ka kulutada. Seetõttu ei tasu pensionikka jõudes kogu oma teist ja kolmandat sammast välja võtta, vaid kogumist jätkata.

Pensionifondi tasu olgu madal

Pensionifondide juures tuleb tähele panna selle valitsemistasusid. Pensioniühistu Tuleva hinnangul on kõige levinum viga investeerimisel oma peamise vara hoidmine kõrge tasu ja kehva tootlusega fondis. Mõistlik on eelistada madalate tasudega indeksfondi.

Suur osa Eesti pensionäridest on otsustanud jätkata töötamist. Seni, kuni ollakse tööturul aktiivne, tasub jätkata kogumist kolmandasse pensionisambasse. See on maksude mõttes kõige kasulikum investeerimisviis, sest riik tagastab järgmisest aastast 22% tulumaksu seni, kuni fondi sissemaksed ei ületa 15% inimese aastasest tulumaksustatud bruto sissetulekust, ega ole üle 6000 euro.

Kolmas pensionisammas on vabatahtlik ja sinna saab teha sissemakseid just nii palju, kui keegi ise soovib. Näiteks Coop Pangas vahendame madalate valitsemistasudega indeksfondi, milleks on Tuleva III Samba Pensionifond. Selles Tuleva fondis ostab koguja endale järk-järgult maailma 3000 suurima ettevõte aktsiaid. Võrreldes üksikaktsiatesse investeerimisega on riskid indeksfondides paremini hajutatud ja need on näidanud ajalooliselt ka suurimat tootlust.

Kodulaenu saab võtta ka vanemas eas
Kodu peab vastama võimalustele ja selle ülalpidamine ei tohiks olla liialt kuluks. Unustada ei saa ka oma koduga seotud emotsionaalset väärtust, mistõttu peab seal olema eelkõige mõnus elada. Kui laste väljakolides väheneb ruumivajadus või soovitakse vahetada olemasolev elamine uue kodu vastu, mida oleks lihtsam ja soodsam üleval pidada, on hea teada, et kodulaenu on võimalik saada ka vanemas eas.

Üldjuhul on pangad seadnud kodulaenu saajate vanusepiiri 21 ja 75 aasta vahele. Samas on keskmine eluiga ja tervena elatud aastad olnud pidevas kasvutrendis ning sellepärast oleme Coop Pangas vanusepiiri osas paindlikud: kui kodulaenu võtmiseks vanusepiir ette tuleb, aga laenu oleks siiski vaja, tasub nõu pidada meie laenuhalduriga, kes võib pakkuda erandit.

Pensionile jäädes saab pikendada ka kodulaenu lepingu tähtaega ja nii laenumakse kuutasusid alandada. See on võimalik, kui lepingusse kaasatakse näiteks poeg, tütar või noorem elukaaslane.